Tallinna Poluetehnikum
ARVUTITE JA INTERNETI KASUTAMINE EESTI ELANIKE HULGAS
Koostaja: Andrei Kuebar
PA-96
Tallinn, 1998
SISUKORD:
Luehikokkuvote
Sissejuhatus
I Metoodika kirjeldus
II Tulemused
2.1. Arvuti kasutamine ueldse
2.1.1. Ueleueldine kasutamine
2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus
2.1.3. Arvuti kasutusaeg
2.1.4. Arvuti kasutuskoht
2.1.5. Arvuti mittekasutajad
2.2 Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus
2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet
2.2.2. Arvuti kodus
2.3. Arvuti kasutamispohjused
2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel
2.3.2. Interneti kasutamine
2.3.3. E-maili kasutamine
Maerksonade teadmine
Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel
LUeHIKOKKUVOTE
Laehtuvalt Balti meediateabe AS poolt laebiviidud esinduslikust
uuringust Eesti 15-74aastaste elanike hulgas on kolmandik (33%) Eesti
elanikke kasutanud kunagi oma elus arvutit.
•15-19aastastest on arvutit kasutanud kolm neljandikku. Samas nende
vanematest on seda teinud ainult iga viies ehk uele kolme korra vaehem.
Paeevas kasutab arvutit keskmiselt 116 tuhat inimest ehk 10,5%
15-74aastastest Eesti elanikest ja nad veedavad arvuti ees ligi kolm
tundi.
•Arvuti suurkasutajaid – inimesi, kes kasutavad arvutit viiel voi enamal
paeeval naedalas, on Eestis 108 tuhat ning neid saab iseloomustada
jaergmiste tunnustega 20-49aastased, korgharidusega ja heal jaerjel
olevad inimesed.
•Endiselt on peamiseks arvuti kasutuskohaks oma toeoekoht, millele
jaergneb kool ja kodu. Kuellatki taehtis on ka arvuti kasutamiskohana
soprade ja tuttavate kodu. Maerkimist vaeaerib kooli osataehtsus arvuti
kasutuskohana vaesemate ja maa-elanike hulgas.
•Arvuti mittekasutajatest plaanib 13% jaergmise 12 kuu jooksul arvutit
kasutama hakata, mis voib suurendada arvuti kasutajate arvu veerandi
vorra.
•Arvuti kasutamise voimalus kodus on 11% inimestest, neist alla poole on
seda ka teinud. Jaergmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inmestest kas ise
voi keegi pereliikmetest osta arvutit.
•Peamiseks pohjuseks, miks arvutit kasutatakse on
tekstitoeoetlusprogrammide kasutamine, millele jaergnevad arvutimaengude
maengimine. 69 tuhat ehk 6% Eesti 15-74aastast elanikku on kasutanud
viimase kuue kuu jooksul internetti. Ainult 1% elanikest on kodus
interneti uehendusega arvuti. Maerkimist vaeaerib, et Eesti interneti
kasutajate hulgas sarnaneb naiste osakaal (38%) USA ja Suurbritannia
vastavale naeitajale. Samas on internet siiski paljuski nooremate
inimeste paerusmaa – 89% Eesti interneti kasutajatest on vanuses 15-39
aastat. Peamiseks interneti kasutamise pohjuseks oli informatsiooni
otsimine.
•E-maili suurt potentsiaali on maerkinud mitmed uurijad. Eestis on
saanud voi saatnud e-maili 5% elanikest.
•Teemaga seotud maerksonadest teatakse koige paremini sona “Internet”,
millest enne intervjuud oli kuulnud 74% koigist vastajatest.
•Erinevatest vaeidetest, millega moodeti erinevaid hoiakuid ja hirme,
mis vastajatel arvutite ja nendega suhtlemise kohta on, paelvis koige
suurema ueksmeele internetipunktide idee (81% nous ideega). 73%
vastajatest noustus sellega, et arvuti jaeaeb taenu oma hinnale
rikkamate inimeste paerusmaaks. Vordselt 62% oli nous vaeidetega “Mul ei
ole mingit kartust arvuti kasutamisel” (ei olnud nous 16%) ja “Arvuti
peaks olema peamiselt selleks, et teha toeoeasju” (ei olnud nous 30%).
Koige vaeiksem oli noustujate ja mittenoustujate osakaal monevorra
provotseeriva vaeite, et internetiga samavaeaerse info saab kaette ka
raamatute ja ajakirjanduse vahendusel (46% nous ja 34% ei olnud nous).
SISSEJUHATUS
Ajavahemikul 13.- 19. veebruar 1997 viis Balti Meediateabe AS – Baltic
Media Facts EMORi Omnibuss-uuringu raames laebi uuringu “Arvutite ja
interneti kasutamisest Eesti elanike hulgas”.
Antud uuring on plaanitud alustama laiemat samateemalist
uuringuprojekti. Arvutid ja nendega seotud tooted ja teenused on viimase
aastakuemne jooksul olnud ueks enim arenenud majandusharu. Areng on
olnud maerkimisvaeaerne nii majandusharu rahalises vaeaertuses kui ka
riistvara ja tarkvara ueleueldise arengu ning kasutajate seisukohalt.
Eestile ei kuulu kuell selles arengus juhtpositsioon, kuid uhkusega
voime tunnistada, et Eesti ei soergi ka kogu uelejaeaenud maailma sabas
vaid puerib julgelt infomaailma ‘suurte’ hulka. Viimasel ajal palju
jutuks olnud “Tiigrihueppe” projekt on mitmeidki huviruehmi Eestis
sundinud tosisemalt analueuesima hetkeolukorda, et moista, milliselt
platvormilt me arenema hakkame voi oigemini, milline on hetkeseis
protsessi puhul, mis toimub otsustajatest soltumatult, ja kuivord ning
mis suunas oleks neid ‘hueppajaid’ vaja suunata. Antud uuringu esmane
eesmaerk ongi anda laebiloige veebruaris 1997 Eesti uehiskonnas
eksisteerinud olukorrast arvutite kasutamisest, omamisest, tarbimisest
ning voimalike hirmude ja ohtude selgitamine ‘teise kirjaoskuse’ suhtes.
Uuring viidi laebi Eesti Rahvusraamatukogu finantsilisel toel (UNDP
Eesti projekt). Voimaldamaks uehiskonnale oluliste andmete laialdasemat
kasutamist ja eneseanalueuesi teostamist, siis on antud uuring lisaks
paberkujul taeisaruandele ja luehikokkuvottele leitav ka Interneti
kodulehekueljelt http://www.bmf.ee/internet.html . Uuringu tulemuste
omandioigus kuulub Balti Meediateabe ASile.
Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas on
esitatud uuringu tulemused nii graafiliselt kui ka kommenteeritult.
Paberaruande lisas on esitatud kuesimustik (nii eesti kui ka vene
keeles) ja tabelaruanne.
METOODIKA KIRJELDUS
Valim ja kuesitlus
Uuring viidi laebi personaalintervjuusid (face-to-face interviews)
kasutades. Kuesitlustoeoes osales 87 spetsiaalse ettevalmistuse saanud
AS EMORi kuesitlejat. Valimi koostamise aluseks voeti Eesti
Statistikaameti arvestuslikud rahvastiku andmed seisuga 1. jaanuar 1996.
Valimi koostamise meetod oli kihistatud kaheastmeline juhuvalim.
Vaeljavote on esinduslik Eesti 15-74aastaste elanike loikes, kelle arv
on seisuga 1. jaanuar 1996 1108167.
Kuesitlus plaaniti viia laebi 1000 vastaja hulgas. Intervjuusid teostati
996. Uuringu esinduslikkuse tagamiseks kasutati kaalumist.
Uuringu tulemuste esitluses on sagedamini kasutatud soo, vanuse, rahvuse
ja asulatueuebi loikeid.
Andmetoeoetlus
Andmete toeoetlemisel kasutati andmeanalueuesiprogrammi ODIN.
Andmetabelite uurimisel ja tulemustest jaerelduste tegemisel tuleb
arvestada valimi veaga. Oleme andnud vea piirid 95% toenaeosusega,
arvestades koguvalimi ja sagedamini esinevate alaruehmade arvulist
suurust.
Teostajad
Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad:
Tellijapoolsed kontaktisikud: Mihhail Ottmaa, Linnar Viik
Uuringu kava ja aruande koostamine: Margo Veskimaegi
Valimi koostamine: Helje Proosa
Kuesitlustoeoe koordineerimine: Marge Vainre
Andmesisestus: Marit Talivee
Tabeltoeoetlus: Karin Laur
Graafilised toeoed: Garry Ingel
Tolkimine (ankeet vene keelde): Tatjana Krieger
Tolkimine (aruanne inglise keelde): Margo Veskimaegi, Karin Laur
II TULEMUSED
2.1. Arvuti kasutamine ueldse
Arvutid, mis 15 aastat tagasi olid suured, aastakuemneid varem
hiigelsuured nii pindalalt kui ka ruumalalt ning valdavalt vaeheste
spetsialistide paerusmaa, kes suutsid nendega toeoetada, on muutunud
taenaseks tarvitatavaks suurele hulgale inimestele ning arvutite
arendajate eesmaerk on viia arvuti voi see mis arvutist alles jaeaeb
igauehe koju ning vordustada arvuti telefoni, raadio voi teleriga.
2.1.1. Ueleueldine kasutamine
Ligi kolmandik (33%) Eesti 15-74aastastest elanikest on kasutanud oma
elus personaalarvutit, kompuutrit.
Teistest enam on kasutanud noored inimesed vanuses 15-19 aastat. Kui
kolm neljandikku neist on kasutanud oma elus arvutit, siis nende
vanematest on seda teinud iga viies ja vanavanematest iga kahekuemnes.
Mehed on kasutanud naistest arvutit enam (35% vs 31%). Eestlastel on
olnud arvutitega rohkem kokkupuuteid kui mitte-eestlastel (36% vs 27%).
Rahvus-sugu-vanus gruppidest on enim arvutit kasutanud oma elus noored
(15-29aastased) eestlased (74%), noored mitte-eestlased (58%), noored
eestlannad (57%) ja noored mitte-eestlannad (55%). Koige vaehem
50aastased ja vanemad mitte-eestlannad (5%).
Kuna noored on kasutanud arvutit enim pole ka uellatus, et erineva
tegevusaladega inimestest on arvutit enim kasutanud oppurid (80%). Ise
endale toeoeandjatest on arvutit kasutanud 61% ja spetsialistidest 56%.
Reatoeoetajatest on arvutit kasutanud 20% ja pensionaeridest 4%.
Korgharidusega inimestest on arvutit kasutanud uele poole (57%). Alla
keskharidusega inimestest on seda teinud alla veerandi (22%).
Inimestest, kes kuuluvad rikkamasse elanikkonnakihti (uele 2000 krooni
sissetulek pereliikme kohta), on arvutit kasutanud 58%. Madalaim on see
naeitaja 1001-2000 krooni pereliikme kohta teenivate inimeste hulgas
(26%). Linnaelanikest on arvutit kasutanud 36% ja maa-elanikest 25%.
2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus
Kui Eestis on 15-74aastaste hulgas 746 tuhat inimest (67%), kes pole
kunagi arvutit kasutanud, siis kasutajad 363 tuhat jagunevad omakorda
alljaergnevalt:
84 tuhat (8% koigist vastajatest, 23% arvutit ueldse kasutanutest) on
kuell kasutanud arvutit, kuid teinud seda viimati enam kui 6 kuud tagasi
53 tuhat (5% koigist vastjatest, 15% arvuti ueldse kasutanutest)
kasutasid arvutit viimase kuue kuu jooksul, kuid viimati rohkem kui kuu
aega tagasi
27 tuhat (3% koigist vastajatest, 7% arvutit ueldse kasutanutest)
kasutasid arvutit viimase kuu aja jooksul, kuid viimati rohkem kui
naedala aega tagasi
198 tuhat (18% koigist vastajatest, 55% arvutit ueldse kasutanutest)
kasutasid arvutit viimase naedala jooksul
Arvutit vaehemalt kord naedalas kasutanud jagunevad vastavalt kasutatud
paeevade arvule:
39 tuhat (4% koigist vastajatest, 20% arvutit naedala jooksul
kasutanutest) kasutas arvutit uehel paeeval naedalas
49 tuhat (5% koigist vastajatest, 25% arvutit naedala jooksul
kasutanutest) kasutas arvutit kahel-neljal paeeval naedalas
62 tuhat (6% koigist vastajatest, 31% arvutit naedala jooksul
kasutanutest) kasutas arvutit viiel paeeval naedalas
47 tuhat (4% koigist vastajatest, 24% arvutit naedala jooksul
kasutanutest) kasutas arvutit kuuel-seitsmel paeeval naedalas
278 tuhat inimest vanuses 15-74 aastat voib nimetada Eestis arvuti
kasutajateks (kasutanud arvutit vaehemalt kord kuue kuu jooksul),
kellest sagedasi kasutajaid (heavy user) on 108 tuhat. Nad kasutavad
arvutit viiel voi enamal paeeval naedalas;
Keskmise aktiivsusega kasutajaid (medium user) on 89 tuhat. Nad
kasutavad arvutit 1-4 paeeval naedalas;
Vaehese aktiivusega tarbijaid (light user) 82 tuhat, kes kasutasid
arvutit vaehemalt kord 6 kuu jooksul kui vaehem kui kord naedalas.
Arvuti sagedastest kasutajatest (heavy user) on 83% 20-49aastased, 48%
korgharidusega, 67% juhid, spetsialistid voi iseendale toeoeandjad, 38%
on sissetulek pereliikme kohta uele 2000 krooni. Joonisel on maergitud
sihtruehmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgas esindatud
keskmisest enam, rohelisega ja sihtruehmad, mis on arvuti sagedaste
kasutajate hulgas esindatud keskmisest vaehem, punasega. Sihtruehmade
puhul, kus antud sihtruehma osakaal on samalaadne Eesti keskmisega, on
kasutatud sinist graafiku tulba vaervina..
Keskmise aktiivsusega (medium user) arvutikasutajaid iseloomustab nende
vanus. 44% neist on 15-19aastased.
Arvuti vaeikese aktiivsusega kasutajate hulgas on arvuti kasutajatest
enam naisi ja mitte-eestlasi. Laehtudes vastustest kuesimustele arvuti
viimati kasutamise kohta ning kasutussageduse kohta selgub, et Eestis
kasutab keskmiselt paeevas arvutit 116 tuhat inimest ehk 10.5%
15-74aastastest inimestest.
2.1.3. Arvuti kasutusaeg
Arvuti sagedane kasutaja istus arvuti ekraani taga viimasel
kasutuspaeeval kokku uele kolme tunni (190 minutit). Arvuti keskmise
aktiivsusega kasutajad kasutasid arvutit viimati keskmiselt veidi alla 2
ja poole tunni paeevas (140 minutit). Neist, kes arvuti taga viimase
naedala jooksul polnud istunud, kasutas arvutit viimati keskmiselt 1
tund ja 45 minutit (108 minutit). Keskmine paeeval arvutit kasutav
inimene toeoetab, kirjutab, maengib voi teeb midagi muud arvutis 177
minutit paeeva kohta.
Nende, kes kasutasid viimasel paeeval uele 3 tunni arvutit, hulgas on
enam 30-49aastaseid, spetsialiste ja kontoriametnikke.
2.1.4. Arvuti kasutuskoht
Koigist arvutit 6 kuu jooksul kasutanutest on
54% kasutanud arvutit oma toeoekohal,
24% koolis,
20% kodus,
22% soprade ja tuttavate kodus,
6% teiste pereliikmete toeoe juures,
12% soprade, tuttavate toeoe juures,
1% mujal.
71% arvuti kasutajatest on ainult ueks koht, kus nad arvutit on viimase
6 kuu jooksul kasutanud, 20% on taolisi kohti kaks ja 8% kolm voi enam.
Viimase naedala jooksul on kasutanud toeoekoha arvutit 41% arvuti
kasutajatest. Arvutit koolis on kasutanud 16%, kodus 15%, soprade
tuttavate kodus 6% arvuti kasutajatest. Koigist, kes viimase naedala
jooksul arvutit kodus on kasutanud (43 tuhat inimest) on ueles kahe
kolmandiku (68%) mehed ja 87% eestlasi.
Koigist, kes arvutit viimase 6 kuu jooksul on kasutanud, on ligi pooltel
peamiseks arvuti kasutuskohaks oma toeoekoht (45%), millele jaergnevad
kool 17% ja kodu 11%. 8% on arvuti peamiseks kasutuskohaks soprade,
tuttavate kodu, 13% ei oska taolist kohta oeelda ning uelejaeaenutel on
mingi muu koht. Kui inimesel on mitu kasutuskohta, siis peab ta
peamiseks 51% juhtudel oma toeoekohta, 18% kodu, 9% kooli, 22% muid
kasutuskohti.
Toeoekoht on peamine arvuti kasutuskoht koigile, kes toeoetavad (va
reatoeoetajad), 30-39aastastele, korgharidusega inimestele. Koolis
kasutavad arvutit peamiselt oppurid ning keskmisest enam vaeiksema
sissetulekuga peredest ning maa-asulates arvutikasutajad st kool on
kuellaltki taehtsal positsioonil vaesematest peredest paerit laste ja
noorukite jaoks esmase arvutialase kirjaoskuse andjana. Sama kehtib ka
maal elavate noorte puhul.
2.1.5. Arvuti mittekasutajad
Et kaks kolmandikku Eesti elanikest ei ole kunagi arvutit kasutanud,
siis on kuellaltki taehtis, mida nemad arvuti kasutamisest arvavad. 4%
inimestest, kes kunagi pole arvutit kasutanud, plaanib kindlasti
jaergmise 12 kuu jooksul arvutit kasutama hakata. Neile lisandub veel 9%
neid, kes voib-olla hakkavad kasutama. Uele kahe kolmandiku (68%) ei
plaani kindlasti arvutit kasutama hakata. Olemasolevale ligi 300
tuhandele arvuti kasutajatele voib lisanduda jaergmise 12 kuu jooksul
umbes 90 tuhat inimest.
41% 15-19aastastest, kes veel arvutit ei kasuta, plaanib seda teha
jaergmise 12 kuu jooksul. Sama plaanib 21% 20-39aastastest, 17%
40-49aastastest ning 16% suurlinnades elavatest inimestest, kuid ainult
1% 60-74aastastest.
2.2. Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus
2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet
Kuesides vastajatel iseloomustust oma peamiselt kasutatavale arvutile
vois oigustatult tekkida kuesimus, kas kasutatud terminid olid
arusaadavad. Kuna koik arvutit iseloomustavad sonad olid toodud
kirjalikult kaardil, mis esitati vastjale, siis oli voimalikult
minimiseeritud kuesitleja roll (haeaeldamine jne.). Koigist, kes
nimetasid, kus on nende peamine kasutuskoht arvuti kasutamisel, ei
leidnud ainult 5% uehtegi iseloomustajat, mis sobiks tema peamise
arvutiga. Uelejaeaenute vastustest selgus peamiste arvutite varustatus
erinevate iseloomustajatega. Nende puhul, kes kasutasid arvutit
peamiselt kodus on toodud koduse arvuti andmed. Loomulikult ei ole
tegemist spetsialistidega nii, et saadud protsente tuleb kindlasti votta
reservatsiooniga.
Koigist kes nimetasid, et neil on peamine arvuti ja kes kirjeldasid seda
arvutit 83% juhtudest oli arvutiga kaasas hiir, 43% CD-ROM, 39% modem,
10% joystick ja 24% helikaart. Uele veerandi vastajate arvutid on
lokaalvorgus (30%) voi uehendatud Internetti (27%).
Koigist inimestest, kes kasutavad oma toeoekohal arvutit on 47% selle
arvuti peamine kasutaja, 53% ei ole. Juhtide hulgas on taoliste inimeste
osakaal taepselt pooleks, kontoriametnike hulgas on jaotus 52%/48%, st,
et sageli voib oma toeoekohal arvuti juurde paeaesemine paljudel
toeoetavatel inimestel jaeaeda selle taha, et keegi teine on seal juba
ees ja teeb midagi.
2.2.2. Arvuti kodus
7% 15-74aastastest elanikest on kodus tavaline personaalarvuti, 2% on
isiklik kaasaskantav arvuti (laptop, notebook) ja 3% on kodus ka
printer. Lisaks saab 3% ise voi keegi pereliige kasutada toeoekoha
kaasaskantavat arvutit. Arvuti kasutamise voimalus kodus on 11%
inimestest. Nendest, kellel on voimalik arvutit kodus kasutada on alla
poole (46%) seda kodus ka kasutanud. 1997 Consumer Technology Index
andis tulemuseks, et 40 miljonit USA 92 miljonist leibkonnast omab kodus
arvutit (43%), mis on arvatavasti ueks korgemaid naeitajaid maailmas.
Nendel, kellel on kodus tavaline personaalarvuti voi isiklik
kaasaskantav arvuti, paluti iseloomustada seda arvutit. 77% juhtudest on
sellel arvutil hiir, 38% CD-ROM, 32% modem, 19% joystick ja 28%
helikaart. Uele kuemnendiku kodus olevatest arvutitest on uehendatud
Internetti (13%). Ka antud juhul tuleb olla ettevaatlik nende andmete
analueuesimisel, sest uele poolte ei kasuta ise seda arvutit ning osa
neist omakorda ei kasuta arvutit ueldse.
Jaergmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inimestest kas ise voi plaanib keegi
nende pereliikmetest osta koju personaalarvutit. Neist, kellel on kodus
tavaline personaalarvuti voi isiklik kaasaskantav arvuti, plaanib seda
teha 14%. Neist, kelle sissetulek on 2000 krooni voi vaehem pereliikme
kohta, plaanib personaalarvutit muretseda 6%, siis uele 2000 kroonise
sissetulekuga pereliikme kohta kavatseb jaergneva 12 kuu jooksul arvutit
muretseda 13%.
2.3. Arvuti kasutamispohjused
2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel
69% arvuti kasutajatest on viimase kuue kuu jooksul kasutanud
tekstitoeoetlusprogramme, 64% on maenginud arvutimaenge, 43% on
kasutanud tabelarvutust. Veerand arvutikasutajatest on toeoetanud
raamatupidamisprogrammidega voi lugenud Internetis kodulehekuelgi. 18%
arvutikasutajatest on saatnud voi saanud e-maili.
Viimase 7 paeeva jooksul on tekstitoeoetlusprogramme kasutanud 41%,
arvutimaenge maenginud 31%. Interneti kodulehekuelgi on viimase naedala
jooksul lugenud 12% arvutikasutajatest ehk 34 tuhat inimest.
Kui paluti arvutikasutajatel nimetada kolm peamist tegevust, mida ta
arvutiga teeb, siis 56% mainis tekstitoeoetlust, 39% arvutimaengude
maengimist ja 30% tabelarvutust. 12% arvutikasutajatest on ueheks
peamiseks tegevuseks internetis kodulehekuelgede lugemine.
Naiste jaoks on meestest taehtsamaks ainult raamatupidamisprogrammide
kasutamine. Mitte-eestlastele on eestlastest taehtsamaks
programmeerimine ja toeoe raamatupidamisprogrammidega.
2.3.2. Interneti kasutamine
69 tuhat inimest ehk 25% arvuti kasutajatest ehk 6% koigist
15-74aastastest Eesti elanikest. Vorrelduna 1996. aasta suegisega on
Interneti kasutajate arv kasvanud 4 kuuga 27%! Vordluseks voib mainida,
et Nua Internet Surveys andmetel oli novembris 1996 interneti
kasutajateks 1,5% Itaalia elanikest. Hiinas kasvas interneti kasutajate
arv 100000ni 1996 aasta lopuks. Detsembris 1996 oli 20% Austraalia
linnaelanikest ja 17% Uus-Meremaa 10aastastest ja vanematest elanikest
oli voimalik internetti kasutada. USA ja Kanada 16aastastest ja
vanematest inimestest oli maertsis-aprillis 1996 CommerceNet/Nielsen
poolt korraldatud uuringu andmetel 24% voimalik kasutada internetti, 17%
oli kasutanud internetti viimase 6 kuu jooksul ja 12% viimase naedala
jooksul.
Interneti naedalane katvus on 12% arvuti kasutajatest ehk 49% koigist
interneti kasutajatest vaatas internetis kodulehekuelgi viimase naedala
jooksul. Maerkimist vaeaerib ka, et ainult 1% Eesti elanikest on kodus
arvuti, millel on interneti uehendus.
Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eesti interneti kasutajate
jaotus soo loikes palju uehtlasem. Kui Eesti interneti kasutajatest on
mehi 62%, siis Ungari ja Jaapani puhul oli viimaste uuringute pohjal
selleks protsendiks 90%. Vorrelduna 1996 kevadega on olukord veidi
muutunud, siis oli 72% interneti kasutajatest mehed. Samalaadne tendents
avaldub ka teiste riikide puhul. USAs oli juunis 1996 laehtuvalt
uuringust GVU WWW Fifth Survey 32% interneti kasutajatest naised. Samal
ajal oli Euroopas naiste osakaal 15%. Novembris 1996 olid Kanada Quebeci
provintsi interneti kasutajatest naised RISQ uuringu alusel 18%.
Sarnaselt teiste riikidega on interneti kasutamine enam levinud
nooremate inimeste hulgas. 46% Interneti kasutajatest Eestis on vanuses
20-29 aastat, 89% 15-39 aastat. Interneti kasutajate keskmine vanus on
29 aastat. USAs oli see 35 aastat detsembris 1996, Euroopas on kasutajad
monevorra nooremad 29 aastat.
Interneti kasutajate hulgast koorub vaelja kaks suurt gruppi: uehed, kes
on juba uele 1,5 aasta kodulehekuelgi lugenud (25%) ja teised, kes on
toelised uustulnukad (36% on internetis surfanud maksimaalselt 3 kuud).
21% interneti kasutajatest maerkis, et nad vaatasid internetis
kodulehekuelgi esimest korda viimase kuu aja jooksul.
Kui interneti viimane kasutuspaeev ja arvutikasutamissagedus on
samalaadses seoses kui arvutikasutamise puhul, siis voib oletada, et
3.5% Eesti elanikest kasutab keskmisel paeeval internetti.
Kui interneti kasutajatel paluti nimetada peamised pohjused interneti
kasutamiseks, siis kaks kolmandikku maerkis huvi mingi teema vastu. Uele
poolte puhul oli pohjusteks ka toeoe jaoks vajaliku info otsimine (56%)
ja meelelahutus (53%). Taehtsuselt neljandana tuli isikliku elu jaoks
vajaliku info otsimine (47%). Baruch College-Harris Poll poolt
korraldatud kuesitluse pohjal otsis 82% USA interneti kasutajatest
informatsiooni ning 75% oli pohjus seotud haridusega. Vordluseks voib
tuua Jaapani interneti kasutajate pohjused: 45% otsisid infot toodetest,
35% otsisid toeoega seotud informatsiooni ja 31% otsis erootilist infot.
Meie oma uuringus viimase teema kohta otse ei kuesinud, kuid andmed
Eesti otsingumootoritest ja kasutus(log)failidest naeitavad, et
erootikal teemana on oma tarbijaskond ka Eestis olemas.
Et interneti kasutajate hulk on esindusliku uuringule vastajate hulgas
vaeike, siis piirdusime hetkel ainult mone ueldkuesimusega. Samas on
vaega taehtis antud uuringuprojekti jaetkamisel ka interneti kasutajate
taepsem uurimine, kusjuures esinduslik valim peaks olema vaehemalt
200-300 vastajat.
2.3.3. E-maili kasutamine
E-maile on saanud voi saatnud viimase 6 kuu jooksul 51 tuhat Eesti
elanikku ehk 18% koigist arvuti kasutajatest ehk 5% Eesti elanikest. Kui
aasta tagasi oli e-maili kasutajaid rohkem kui internetis surfajaid,
siis praeguseks on kaalukauss langenud internetis surfajate kasuks.
Samas on e-maili teel suhtlemisel vaega suur potentsiaal. Forrester
Research ennustab, et 2001 kasutab 50% USA elanikest e-maili. Praegu on
e-maili kasutajaid USAs 15% elanikkonnast.
Koigilt, kes on saatnud viimase 6 kuu jooksul e-maili kuesiti nende
e-maili aadressi tueuebi kohta. 37% neist on oma isiklik e-maili
aadress, 43% kasutab asutuse, firma ueldist e-maili, 8% kasutab mone
teise inimese isiklikku aadressi, 2% on mingi muu variant ja 10% e-maili
kasutajatest ei osanud selle kohta midagi oeelda.
2.4. Maerksonade teadmine
Et nii arvuti kasutajad kui ka mitte-kasutajad on traditsioonilise
meedia tarbijad, kus kasutatakse erinevaid maerksonu arvuti- ja “uue
meedia”-alase info edastamiseks. Paeris antud teema alguses esitati
vastajale kaart, millel oli toodud erinevad sonad, mille puhul paluti
inimesel oeelda, milliseid nendest sonadest oli ta kuulnud enne taenast
intervjuud. Neli sona, mille tundmist me antud aruandes analueuesime on
Internet, World Wide Web, elektrooniline post (e-mail) ja projekt
“Tiigrihuepe”.
Sona “Internet” teadis ligi kolm neljandikku (74%) koigist vastajatest.
Eestlaste hulgas ulatus see 85%, mitte-eestlaste veidi uele poole (55%).
Sona teavad paremini nooremad ja korgema haridusega inimesed, samas
50-74aastastest mitte-eestlannadest teab seda sona ainult 27%.
Teised sonad on veidi raskemad. Sona “elektrooniline post (e-mail)” oli
kuulnud ainult 40%, “Tiigrihueppe” projektist 35% ja keerulist
ingliskeelset sona “World Wide Web” ainult 12%. Sonu “elektroonilise
post” ja “world wide web” teadsid enam samad ruehmad, mis “Interneti”
puhul: noored, rikkamad, haritumad ja mehed. “Tiigrihueppe” projekt on
kuellaltki selgelt teatud eestikeelsele elanikkonnale. 50% eestlastest
ja ainult 8% mitte-eestlastest oli sellest enne seda intervjuud kuulnud.
Erinevad vanuseruehmad teavad “Tiigrihuepet” kuellaltki sarnaselt.
Korgharidusega inimeste hulgas on “Tiigrihueppe” projektist teadjaid
56%.
Vordluseks on voimalik tuua oktoobris 1996 laebiviidud Advertising
Age/Market Facts uuringu USA elanikkonna hulgas, kus selgus, et sel ajal
teadis sona “internet” 94% ja “World Wide Web” 82%. Aasta varem olid
vastavad protsendid 82% ja 45%. Uus-Meremaa elanikest oli ainult iga
viies kuulnud sonast “Internet”.
2.5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel
Vaatlemaks voimalikke arengutendentse ajalisel skaalal ning moistmaks
hirme, mis voivad inimest kammistada arvutite ja interneti kasutamisel
esitati vastajale 12 erinevat vaeidet, mis kaesitlesid teatavat
arvutitega seotud hirmu, ohtu voi hoiakut ning vastajal paluti hinnata,
kas ta on selle vaeitega taeiesti nous, ueldiselt nous, ueldiselt ei ole
nous voi ei ole ueldse nous. Alljaergnevalt vaatleme vaeidetele antud
vastuseid laehemalt.
Esmalt kammitseb inimest loomulikult personaalne, ueksikindiviidist
tulenev hirm arvuti kui masina ees. Moistmaks inimeste hoiakuid ja hirme
antud kuesimuses, kasutasime kahte vaeidet, millest esimene oli
sonastatud: “Arvutite kasutuselevott on piiratud, sest paljudel
inimestel on hirm arvutite ees” ja teine “Mul ei ole mingit kartust
arvuti kasutamisel”.
Teiste uehiskonnaliimete voimaliku hirmuga arvutite ees noustus 28%
koigist vastanuist, sellega ei olnud nous 54% koigist vastanuist.
Teistest enam noustusid selle vaeitega arvuti heavy user’id (35%) ja
need, kes pole arvutit kasutanud, kuid kavatsevad seda laehema 12 kuu
jooksul teha (41%).
Vaadeldes nende vaeidete omavahelisi koosmojusid, siis koige enam oli
inimesi, kes leidsid, et nii teistel inimestel kui ka temal endal ei ole
hirmu arvutite ees (41%). 15% vastajatest arvas, et teistel inimeste
arvutihirm on takistuseks, kuid temal endal mingit hirmu ei ole. 11% ei
osanud ei uehe ega teise variandi puhul oma hoiakut vaeljendada.
Kultuurilisi hirme otsustasime moota kahe vastandliku vaeitega, millest
esimene kolas “Inglise keele laialdane kasutamine peamise arvutitega
seotud keelena on ohuks eesti keelele” ja teine “Interneti laiem
kasutamine mojub soodsalt meie kultuurile”.
Koigist vastanuist 57% leiab, et inglise keele kasutamine peamise
arvutialase keelena ei ole ohuks eesti keelele ja 27% on selle vaeitega
nous. Et internet on kasulik meie kultuurile leiab 58% ja sellega ei ole
nous 15% vastanuist.
oigist vastanuist 38% ei olnud nous sellega, et inglise keel on ohuks
eesti keelele ja olid nous, et internet on soodsa mojuga eesti
kultuurile. 16% oli neid, kes noustusid nii sellega, et inglise keel
ohustab eesti keelt kui ka sellega, et internet avaldab soodust moju
meie kultuurile. 12% oli neid, kes ei osanud ei uehe ega teise vaeite
puhul seisukohta votta.
Hoiakuid, mis olid seotud avatusega, mootsime kahe vaeite abil “Riigi-
ja omavalitsused peaksid enda toeoed puudutava informatsiooni
avalikustama ka interneti kaudu” ja “Avalikes kohtades (raamatukogud,
kultuurimajad) peaksid olema internetiga uehendatud arvutid, mida oleks
voimalik tasuta kasutada”. Sellega, et valitsusorganid peavad oma toeoe
kohta info avaldama ka interneti kaudu noustus 56% vastanuist, selle
vastu oli 16%. Internetipunktide ideel oli toetajaid 81% ja vastaseid
ainult 6%.
Koigist vastajatest 51% oli nous molema vaeitega. 16% toetasid
internetipunktide ideed, kuid ei omanud suhtumist valitsusorganite toeoe
avalikustamise kohta interneti kaudu.
Moistmaks suhtumisi, mis on seotud arvutite kaettesaadavusega,
kasutasime samuti kahte vaeidet “Peagi on loomulik, et enamikes kodudes
on olemas arvuti” ja “Arvuti jaeaeb taenu oma hinnale ainult rikkamate
inimeste paerusmaaks”. Kui 54% vastajatest oli nous, et peagi on
enamikes kodudes arvuti, siis uele kolmandiku (35%) ei noustunud
sellega. Moni vaeide hiljem noustus 73% inimestest, et arvuti jaeaeb
rikkamate inimeste paerusmaaks. Sellele vaeitele oli vastu ainult 20%
vastajatest..
Seetottu pole ka uellatus, et 37% inimestest toetab molemat vastandlikku
vaeidet. Moistmaks selle vastuolu taehendust, tuleb jaergmises
uuringutsueklis lisada antud teema juurde selgitavaid kuesimusi. 30%
vastajaist leiavad, et arvuti on kallis ja seetottu pole seda ka
enamikes kodudes ning 16% on vatupidisel seisukohal.
Moistmaks suhtumist arvuti rolli meie elu muutmisel demokraatlikumaks,
kuid samas ka avatumaks, oli kasutusel kaks vaeidet “Arvutid ja internet
voimaldavad monel inimgrupil haarata kontrolli maailma uele” ja “Arvutid
ja nende abil suhtlemine voimaldavad muuta maailma demokraatlikumaks”.
44% vastajaist on nous esimese vaeitega ning 29% on selle vastu, mis
naeitab, et hirm “Big brother is watching You” on veel taeiesti olemas
arvuti kasutamisel. Arvuti heavy user’itest on nous selle vaeitega 34%,
medium user’itest 44% ja light user’itest 51%. Uele poolte (53%)
noustub, et arvutid ja nende abil suhtlemine muudab maailma
demokraatlikumaks. Enim on neid arvuti medium user’ite hulgas – 71%.
Uele veerandi vastajaist (26%) noustub kahe nii teineteist vaelistava
kuid samas ka taeiendava vaeitega. 18% leiab, et voimu haaramine ei ole
voimalik ning arvutid muudavad maailma demokraatlikumaks. Monevorra
korgem (18%) on ka inimeste hulk, kes ei oska ei uehe ega teise vaeite
suhtes seisukohta votta.
Moistmaks inimese hinnagut internetile kui paberkandjatest paremale
infoallikale, siis paluti vaeljendada oma suhtumist vaeitesse, et “Minu
arvates on voimalik internetiga samavaeaerset infot kaette saada ka
raamatute ja ajakirjanduse vahendusel”. 46% oli selle vaeitega nous ning
leidsid, et raamatud ja ajakirjandus on konkurentsivoimeline
internetiga. 34% ei olnud sellega nous.
62% vastajaist noustus, et “Arvuti peaks olema peamiselt selleks, et
teha toeoeasju”. Veidi alla kolmandiku (30%) ei noustunud nendega.
Arvuti heavy user’ite hulgas oli 46% neid, kes sellega noustus ja 54%,
kes sellega mitte nous ei olnud. Eksisteerib tendents, et mida vaehem
inimene on arvutit kasutanud/kavatseb kasutada, seda enam ta leiab, et
arvuti on selleks, et teha toeoeasju. Nende hulgas, kes pole arvutit
kasutanud ning ei kavatsegi seda teha noustub vaeitega 67% ja selle
vastu on 20%.
Нашли опечатку? Выделите и нажмите CTRL+Enter
